Kohv ja kunst. Ilmselt oli teie esimene mõte väikesed teosed latte-vahul, kuid see pole see, millest mõtlesin.
Legendid kohvipõõsa avastamisest algasid juba 9. sajandil. Kohv on üks maailma vanimaid jooke ja tänapäeval osa paljude igapäevarituaalist. Kohvikukultuur ei näita samuti hääbumise märke- kohvikud on kokkusaamiste ja kultuurisündmuste keskmeks olnud juba ligi 500 aastat.
Sidemeid kohvi ja kunsti vahel ei pea kaua otsima, sest kohvi võib julgelt nimetada omaette kunstiks. Varasematel aegadel polnud küll nii suurt valikut erinevaid kohviretsepte, kuid kohvimajade eesmärk oli sama- kokkusaamised ja puhkehetked kosutava tassitäie ja hea seltskonnaga..
Selline kohvist tingitud seltskonna- ja kultuurielu on innustanud palju kunstnikke läbi aegade. Vaatamata olukorrale ja ajastule on kunstnikud alati hoidnud kohvi ja sellega seotud sümbolismi südamelähedase subjektiivina.
„Kohvilaua taga“, Edvard Munch (1883)
(„At the coffee table“)
Autori kõige tuntumas teoses „Karje“ (ingl. k. „The Scream“) ei leidu refereeringuid kohvile 🙂 Teoses „Kohvilaua taga“ näeme halli meest, kes sõna otseses mõttes istubki kohvilaua taga-tegemist on Norra kunstniku ühe esimese maaliga. Kuigi Munchi seostatakse sümbolistliku liikumisega on see maal impressionistlik. Impressionismi põhimotiiv- hetke ja mulje peegeldamine, momendi peatamine.
Lõuendil õlimaaliga, pärit XIX sajandist, saate tutvuda Munch’i muuseumis Oslos (Norra).
„Kohvikann“, Pierre-Auguste Renoir
(„Coffee pot“)
„Kohvikann“ tehnika, sajand ja stiil on sarnane maalile „Kohvilaua taga“ .- mõlemad on impressionistlikud õlimaalid. „Kohvikann“ täpset valmimisaastat pole keada, kuid impressionism oli põhiline kunstivool 19.sajandi lõpust 20. sajandi alguseni ja Renoiri tegevusaastad langevad samasse aega. „Kohvikann“ maal koosneb rahulikest pruunidest toonidest, mida võib julgelt kohviga seostada.
Hetkel kuulub see maal erakogusse.
„Mees kohvikus“, Juan Gris (1916)
(„Man at the cafe“)
Esimesena näete korrapäratuid jooni, millest joonistub välja väike mehe figuur..
Hispaania kubist Juan Gris kuulus „Salon de la Selection d’Or“ kunstnike ringkonda, kes juhindusid maalide loomisel täiuslikest matemaatilistest lugemistest (kutsutakse ka kuldseks sektsiooniks). Erinevate joone sümmeetrilisus ja geomeetrilised figuurid loovad kujunbdi kohvikus olesklevas mehest, kes kannab ülikonda ja kaabut, üks käsi hoiab absindiklaasi ja teine toetub toolile.
1916. aastal valminud maali hoitakse Ameerika Ühendriikides asuvas Philadelphia kunstimuuseumis.
„Kohvi joovad naised“, Ernst Ludwig Kirchner (1907)
(„Coffee drinking women“)
E.L. Kirchner oli üks ekspressionismi põhiarendajatest. 20. sajandi kolmandal dekaadil, kui see avangardistlik liikumine populaarseks sai, maalis Kirchner palju teoseid, milles kujutati groteski, avatud suhtumist, reaalsuse deformatsiooni, ideesid ja visioone maailma kohta. Kolm naist laua taga maaliti 1907. aastal-pisut enne ekspressionismi algust. Murtud vormid ja agressiivselt kohandatud värvid annavad aimu, et algamas on uus kunstivool.
See teos asub Vestfaalia kunsti- ja kultuurimuuseumis, Münsteris, Saksamaal.
„Kohvimaja Kairos“, Konstatin Makovsky (1872)
(„Coffee house in Cairo“)
Erksavärviline maal romantistliku epohhi ajastust kujutab Kairo kohvimaja, kus mehed on kogunenud jutuajamiseks, muusika kuulamiseks ja lihtsalt päikesevalguse nautimiseks. Kuulus vene maalikunstnik näitab suurepäraselt romantismi ideoloogiat- maal on täis harmooniat, valgust, vabastust rangetest antiiksetest vormidest. Võib kummaline tunduda, et slaavi kunsnik kujutab araabia kultuuri. Retked Serbiasse ja Egiptusesse muutsid oluliselt Makovsky väärtushinnanguid- sotsiaalsete ja psühholoogiliste probleemide kujutamise asemel hakkas kunstnik kasutama kunstilise vorme ja kujundeid.
Maal asub Venemaal, Serphukovi linna kunstimuuseumis.
„Naine kohvi jahvatamas“, Vincent van Gogh (1881)
(„Woman grinding coffee“)
Kuigi van Gogh on tuntud oma maastikumaalide poolest, ei keeldunud kunstnik ka portreedest. Portreed peegeldevad maailmakuulsa hollandi kunstniku ideoloogiat- ta suundus oma maalides objektide ja tunnete suhestumisele. Alates 1879. aastast töötas van Gogh misjonärina Belgia kaevanduses, kus hakkas joonistama sketše kohalikest inimestest. Kuigi van Gogh oli post-impressionist, kes kasutas eredaid värve, on „Naine kohvi jahvatamas“ realistlik, igapäevaelu kujutav maal.
Maal asub Hollandis, Otterlos asuvas Kröller-Mülleri muuseumis.
„Kohvikuterass öösel“, Vincent van Gogh (1888)
(„Cafe terrace at night“)
Erksavärviline maal kujutab sügisöist kohvikuterrassi Arles’is (Prantsusmaal). Tegemist on kunstniku esimese maaliga,millel on van Goghi poolt kuulsaks tehtud tähistaevas. „Kohvikuterass öösel“ kujutab inimesi, kes isegi pimedal ajal, külma trotsides, naudivad seltsielu. Õlimaal on post-impressionistlik teos lõuendil.
Nagu ka „Naine kohvi jahvatamas“, asub maal Hollandis, Otterlos asuvas Kröller-Mülleri muuseumis.
„Mees ja naine kohvikus“, Pablo Picasso (1903)
(„Man and woman in cafe“)
Seda maali vaadates jooksevad lausa judinad üle selja. Valitsevalt tumedates,sinakates toonides atmosfäär, naisterahvast kujutatud krimpsus näoga..
Aastatel 1901-1904 maalis Picasso peamiselt monokromaatilisi maale- peamised värvid olid sinised või sinakasrohelised, vahel kasutati erksamaid värve maalide elavdamiseks.
Huvitav fakt – Picasso täisnimi on Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz y Picasso.
Teost hoitakse Oslo Rahvusvahelises muuseumis, Norras.
„Kohvik Royan’is“, Pablo Picasso (1940)
(„Cafe in Royan“)
Vastupidiselt eelnevale teosele, on see Picasso maal kubistlik, valminud neoklassitsistliku epohhi ajal. Neoklassitsistid refereerisid, imiteerisid ja elustasid stilistika stereotüüpseid mudeleid, sulgedes kunsti tuntuse lõpmatusse tsüklisse. Vaataja silmi rõõmustavad erksad värvid, mida on kasutatud Royan’i (Prantsusmaa) kohviku kujutamisel.
