Mis on Espresso ja mida peaksid sellest kindlasti teadma?

Espresso on pealtnäha lihtne jook, aga tagasihoidliku fassaadi taga peitub tegelikult keeruline sisu ja taust. Olles tõeline kohvisemu, tunned ilmselt huvi, kuidas teha täiuslikku espressot kodustes tingimustes.

Jah, sellest räägime kohe lähemalt. Aga ka espresso olemusest, tüüpilistest vigadest selle tummise turgutuse valmistamisel ning muust põnevast. Loe kohe edasi, et viia end põhjalikult kurssi iga kvaliteetse kohvijoogi südamikuga.

Mis on espresso?

Espress on kohvi valmistamise meetod ja kohvijook. Espresso valmistamiseks surutakse kuum vesi äärmiselt peeneks jahvatatud kohviubadest läbi. Seejuures on espressomasin seade, mis võimaldab selle meetodi kasutamiseks õigeid parameetreid, sh piisavat rõhku.

See oli tehniline pool. Kui nüüd see kõrvale jätta, siis tavapäraselt tähendab espresso ühte väikest, aga tugevamaitselist kohvi. Sa tunned erinevaid aroome ja näed selle peal kerget mikrovahtu, mida kutsutakse cremaks.

Mis pole espresso?

Mis pole espresso?

Espresso kohta liigub jätkuvalt arusaamu, millel pole tegelikkusega mingit pistmist. Kuivõrd espresso on nõudlikuma kohvisõbra eelistus, siis pole kõik inimesed selle nüanssidega tuttavad.

  • Espresso pole ekspresso või expresso. Millegipärast kutsutakse Eestis (ja ka mujal lähiriikides) seda kohvi nii mõnigi kord expressoks. Aga see nimevariant pole õige. Kui tahad ikka õigesti kohvi tellida, siis telli espresso!
  • Espresso pole röstimisviis. Tegelikult saab espressot teha nii heledast kui tumedast röstist. Küll aga kasutatakse tihti selle joogi valmistamiseks tumedat rösti, kuna sellest saab tugevama maitsebuketi. Pealegi sobitub see paremini keskmise inimese maitsemeele ootustega.
  • Espresso pole kohviuba. Nii mõnigi kord aetakse segamini kohviuba ja kohvi valmistamise meetod. Espressot saab tegelikult teha suvalisest kohvioast. Segadus tuleneb sellest, et kohvipakkidel on vahel peal kirjas “espresso oad”. Nimelt on tegu konkreetse röstija poolt espresso jaoks mõeldud segust erinevatest kohvi sortidest.
  • Espresso pole lihtsalt kange kohv. Espresso võib olla kange kohv, aga kangus pole määrav. Teisisõnu ei tee espressost espresso konkreetse joogi kangus. Kõik taandub ikkagi valmistamise meetodile ja saadud kohvijoogi tüübile. Pisike kogus muul moel valmistatud hästi kanget kohvi pole espresso.
  • Kuigi Nespresso ja teised kapselkohvimasinad võivad pakkuda suurepäraseid koduseid kohvielamusi, siis kitsalt ja tehniliselt võttes pole sealt väljuv vedelik klassikaline espresso. Kuigi joogil tundub olevat crema mütsike, siis tegelikult on see lihtsalt kohvivaht.

Millega saab espressot valmistada?

Tõelistel kohvisemudel tekib kõike seda lugedes kannatamatu soov üks espresso juua. Kui sul pole juba kodus espresso valmistamise võimalust, siis ära järgnevaid lõike vahele jäta.

Manuaalne espresso kohvimasin

Nagu nimigi ütleb, siis manuaalse masina puhul saab seadme kasutaja ise vajalikku survet avaldada, et espresso valmis teha. Mõningates manuaalsetes masinates on kasutusel vedru, mis teeb joogi valmistamise veidi hõlpsamaks.

Poolautomaatne espresso kohvimasin

Poolautomaatsed seadmed on tänapäeval äärmiselt populaarsed. Tavaliselt tuleb selliste masinate puhul ise nuppu vajutada, et pumba sisse ja välja lülitada. Teistest eristuvad poolautomaatsed masinad peamiselt selle poolest, et neil pole espresso suuruse või väljavoolu aja määramise jaoks sätteid.

Automaatne espresso kohvimasin

Automaatsed seadmed võimaldavad nii poolautomaatset lähenemist kui ka täielikku kontrolli doseerimise ja aja üle. Näiteks on paljudel seadmetel võimalik valida, kas soovid ühekordset või topelt kogust espressot. Ehk hoopiski järjepidevat veevoolu, mille saad ise soovi korral kinni panna. See kõik on automaatsete espresso kohvimasinatega võimalik.

Superautomaatne espresso kohvimasin

Selliseid masinaid võid tavaliselt kohata suuremates kontorites ja avalikes asutustes. Kuigi need teevad kogu töö ära, jättes võimaluse ainult espresso nupule vajutada, siis see sama mugavus piirab ka positiivseid külgi. Tihti ei võimalda nad täpsemalt kontrollida espresso iseärasusi.

Suurepärane espresso nõuab suurepärast jahvatit

Maitsva ja nüansirohke espresso valmistamine vajab enamat kui head kohvimasinat. Kui sul pole just täisautomaatne kohvimasin, siis kohvi jahvatamine mängib meeletut rolli lõpliku tulemuse viimistluses.

Peamiselt on kahe tüüpi kohviveskit: teradega kohviveski ja ketastega kohvijahvati. Soovitame kasutada ketastega veskit, sest üldjuhul loob seda tüüpi seade parema jahvatuse suurepäraseks espressoks.

Peale selle on väga oluline, et kohvioad jahvatataks võimalikult peeneks. Vajalik surve tekib sellest, kui jahvatatud kohvi tekitab vastuseisu vee liikumisele. Mida peenem jahvatus, seda tihkem “sein” jääb kuumale veele ette, seeläbi vajalikku rõhku tekitades.

Espresso väljub mitmes faasis

Kas teadsid, et sinu espressotassi ei välju kohvi ühesuguselt? Nende loetud sekundite jooksul purskab masinast välja muutuva karakteriga espresso. Lõplikus tassitäies kombineeruvad need unikaalse iseloomuga kihid.

Espresso väljub mitmes faasis

  • Alguses väljub espresso, mis on äärmiselt kontsentreeritud ja happeline. Kuldpruunika joa käigus eemalduvad jahvatatud kohvist intensiivsed happed ning aroomid. Need esimesed tilgad pole aga niivõrd meeldivad, sest need on ilma järgnevate vedeliketa üleliia hapud.
  • Seejärel jõuavad espressosse aroomid, mis pole enam nii erksad. Mõnusalt ümmargused maitsed hakkavad end tuntavaks tegema. Kohvi väljumise kiirus aeglustub ja värvus muutub kollakamaks. Hapukus väheneb, sest kergemad maitsed hakkavad hapetega koostööd tegema.
  • Viimastes faasides tulevad välja sügavamad aroomid. Siin võrdlevad kohvimeistrid noote juba šokolaadi ja pähklitega. Just nende faaside käigus muutub espresso täiuslikuks. Erinevate ainete kontsentratsioonid tasakaalustuvad ning lõpliku joogina saad endale balansis espresso.

Espresso üle- ja alaekstraheerimine

Liiga lühike või pikk espresso valmistamine mõjutab negatiivselt saadud jooki. Seejuures on oluline vältida üle- ja alaekstraheerimist. Teisisõnu tähendab ekstraheerimine jahvatatud kohviubadest kuuma vee abil joogi välja surumist. Keeruline sõna, mis tähistab lihtsat asja!

  • Alaekstraheerimine: Espresso pole tasakaalus. Maitse tundub hapukas ja terve joogi olemus on kuidagi happeline. Mõnikord võib isegi soolane tunduda. See tähendab, et mahedamatel komponentidel polnud aega espressosse siseneda.
  • Üleekstraheerimine: Espresso on tasakaalust välja löödud. Ühel hetkel jõudis espresso tasakaalupunkti, pakkudes täiuslikku elamust. Sellest aga liiguti julmalt mööda, mille tulemusel jääb maitse kummaliselt tühjaks, kehvalt magusatooniliseks ning natuke kibedaks.

Kas espressot saab teha ainult ühte moodi?

Nii ja naa. Espresso valmistamise meetodit on üks, masinaid päris mitmeid, kuid lõplikke jooke on mustmiljon. Konkreetse joogi iseloom sõltub ubadest, jahvatusest ja paljust muust. Mõned ütleksid isegi, et kuu faasidest!

Aga espresso kui joogi tüüpe on mitmeid. Siin on mõned neist:

 

Espresso tüüp Väike selgitus
SoloSUURUS: Üks doos espressot, mis valmistatakse tavaliselt 6-8 grammist eriti peeneks jahvatatud kohviubadest.
RistrettoPIKKUS: Tugevam doos espressot. Valmistamiseks kasutatakse poole võrra vähem vett, ent peene jahvatusega kohvi kogus jääb samaks.
DoppioSUURUS: Kahekordne doos espressot, mida tehakse mitmekordse kohvifiltriga. Mõnes kohvikus saanud espresso standardiks.
NormalePIKKUS: Tavapärane kogus vett. Just sellest veekogusest arvestatakse ristretto pikkus.
LungoPIKKUS: Tavapäraselt on lungo espresso hariliku pikkusega võrreldes kahekordse veekogusega tehtav jook.
Caffè CremaPIKKUS: Tegu on veel pikema espressoga kui lungo. Praktikas tähendab see kahekordset veekogust võrreldes normaalse espressoga.
Espresso MacchiatoTÜÜP: Espresso, mille otsa on lisatud ligikaudu supilusikatäie piimavahtu. Espresso pikkus ja suurus varieerub.

 

Nüüd läheb asi veelgi põnevamaks. Nagu näha, siis võib espressol olla väga erinevaid tegumoode. Aga espressot kasutatakse omakorda baasina loendamatutes kohvijookides.

Võid arvestada, et pea alati on sinu cappuccino, caffé latte või mõni muu kohvijook tehtud just nimelt espresso baasil. Lihtsalt olenevalt soovist käib sinna sisse üks või kaks espresso doosi.

Kusjuures tuleb nii mõnigi kord ette, et “õige” espresso koguse üle kohvijookides vaieldakse. Kas traditsiooniliselt käib ikkagi üks või kaks espresso doosi latte macchiatos? Noh, kõik oleneb ajast ja kohast!

Kuigi kangetele kohvigurmaanidele meeldib veendunud ühest või teisest õigest lähenemisest rääkida, siis sõbralik kohvisemu teab, et maailmas leidub palju variatsioone. Espresso puhul pole selle valmistamise tehnika läbiräägitav, aga hiljem konkreetsete koguste rakendamisel võib juhinduda meeleolust, eelistustest ja piirkonna eripäradest.

Mis teema on külma espressoga?

Itaalia reisil võid kohata menüüdes jooke nagu Caffè Freddo ja Espresso Freddo. Üldjoontes on tegu täpselt samade espresso jookidega, millest on lihtsalt loodud külm versioon. Näiteks Itaalias võid piirkonniti saada kohvibaaridest külma espresso, mis on juba eelnevalt valmis tehtud ning jahutatud.

Aga siinkohal tuleb jällegi mängu mõistete ja praktikate mitmekesisus. Caffè Freddo nime alt võid saada ka mitmeid erinevaid külmi kohvijooke, kuhu on lisatud jäätist, vahukoort, jahutatud piimavahtu ja muud põnevat. Sel juhul on asi palju kaugemale läinud lihtsalt külmast espressost.Caffè Freddo

Kui peaksid reisima Küproses, Türgis, Kreekas ja muudes piirkonna riikides, siis saad Freddo Espressot tellides sootuks midagi muud. Seepärast ei tasu end itaaliakeelsest nimest petta lasta. Tegelikult tuleb kohalik tõlgendus kohvijoogist, mis sobib kuumaks suvepäevaks.

Kreekast 1990ndate esimesel poolel alguse saanud Freddo Espresso tehakse tavaliselt kahest espresso doosist, mis on enamasti ristrettod. Seejärel segatakse kohvi suures metallist purgis mõne jääkuubikuga kuniks kohv külmaks muutub. Soovi korral lisatakse segamise ajal ka suhkrut. Lõpetuseks serveeritakse klaasis, kuhu on veelgi jääd lisatud.

Mis asi on Caffe Shakerato?

Kõige lihtsamas vormis on shakerato segu äsja valmistatud espressost, suhkrusiirupist ja küllaldasest kogusest jääst. Nende kombineerimise järgselt raputatakse saadud segu täie jõuga ning valatakse klaasi, kui raputamist on olnud vahu tekkimiseks piisavalt.

Kokkuvõte: Mis on espresso?

Espresso viitab kohvi valmistamise meetodile ja saadud joogile. Seda valmistatakse surudes kuuma vett kõrge rõhu all läbi hästi peeneks jahvatatud kohviubade. Tavaliselt on joogi tegemise aeg üsna lühike, seejuures ligikaudu 20-30 sekundit. Muide, espresso pole kohviuba, röstimisviis ega lihtsalt kange kohvi!

KKK espresso kohta

Miks mu espresso iga kord nii erineva maitsega on?

Espresso aroomi, konsistentsi ja maitset mõjutavad paljud faktorid. Väikesed muutused valmistamise tehnikas võivad viia oluliselt erineva tegumoega joogini. Tegelikult ongi see üks põhjuseid, mis paneb paadunud kohvisemud aina jälle espressoga eksperimenteerima!

Näiteks mõjutavad saadud jooki järgnevad muutujad:

  • Kui palju jahvatatud kohviube kasutad
  • Mis temperatuuriga espresso valmistad
  • Millise jahvatusastmega kohviube lisad
  • Kui suure koguse espressot valmistad
  • Milliseid kohviube jahvatada otsustad

Kas espresso sisaldab häid aineid?

Põnev on see, et tavaline kohvi ei sisalda pea üldse toitaineid. Aga espressos on nii magneesiumi kui ka B-vitamiine niatsiini (B3-vitamiin) ja riboflaviini (B2-vitamiin). Samuti tasub meeles pidada, et kohvi sisaldab antioksüdante, mis võivad alandada teatud haiguste riski. Kindlalt pole aga midagi teada, sest jooksvad teadusuuringud aina käivad.

Kui palju kaloreid on espressos?

Kaalu jälgimisel ja fitness eesmärkide omamisel ei tasu espresso joomise üle muretseda. Keskmisest espressos on maksimaalselt vaid 3 kalorit. Võrreldes kõikvõimalike piima või koort sisaldavate kohvijookidega on see täielik köömes!

Millist vett peaks espresso valmistamisel kasutama?

Eelista espresso valmistamisel pehmet vett. Selleks on kaks põhjust. Esiteks muudab kare vesi espresso maitse kehvemaks. Teiseks aga säilivad su espresso kohvimasina komponendid kauem, kuna kare vesi rikub tehnikat.

Kas kofeiinivaba espresso on olemas?

Jah, sa võid nautida kofeiinivaba espressot, kuna “kofeiinivabadus” saab alguse ubadest. Jahvata eemaldatud kofeiiniga ubasid ning kasuta seda espresso valmistamiseks. Küll aga tasub olla tähelepanelik kofeiini ülitundlikkuse korral. Ka kofeiinivabas espresso doosis on siiski kuni 4 mg kofeiini. Mingi tõsise allergia puhul tasub ikkagi nende joomisega ettevaatlik olla.