Kohv

Nagu nimigi ütleb, on tegemist külmalt valmistatud kohviga. Jahvatatud kohvile kallatakse peale külm vesi ja lastakse sellel mitmeid tunde tõmmata. Seda kohvi saab iseseisvalt ilma igasuguste abivahenditeta kasutada: külm vesi tuleks kallata jahvatatud kohvile (vahekorras 1:5, või topelt konsentreerituse jaoks - vahekorras 1:2). Seejärel tuleks see jätta mitmeks tunniks jahedasse kohta tõmbama. Peale kohvijoogi kurnamist saab seda kuni 2 nädalat juua. Kui niisama proovida ei taha, on võimalus soetada spetsiaalne Cold Brew kohvivalmistaja.

Külmpruulitud kohv on eriti populaarne just soojal ajal, sest see on värske, jahe, täis kofeiini ja magus. Eriti mõnusalt maitseb see koos vanillijäätisega. Lisaks kasutatakse konsentreeritud cold brew kohvi ka magustoitudes.

Kõige suurem osa kofeiini leidub robusta kohviubades - kaks korda nii palju kui araabikas. Kohvisegu, milles leidub robustat, 100% robusta kohv, või lahustuv kohv (mida valmistatakse robustast) sisaldab rohkem kofeiini kui 100% araabika kohv.

Kofeiinisisaldus sõltub paljuski ka kohvivalmistamise meetodist. Kofeiin lahustub vees, seega mida pikem on kohvi ja vee kokkupuude, seda rohkem on seal kofeiini. Nii et kui võrrelda väikest espressot täisautomaatsest masinast või jahvatatud kohviga "pätikohvi", on viimases rohkem kofeiini. Maitse järgi võib aga tunduda asi hoopis vastupidine.

Kõik kohvioad, peale maitsestatud ubade, sest need kahjustavad veskit. Eelkõige sõltub kõik individuaalsest maitsest. Meeles tasub pidada, et heledalt röstitud oad on mõeldud filterkohvina valmistamiseks, maitsevad täisautomaatses kohvimasinas hoopis teisiti. Et maitse oleks meeldivam, on arukas valida keskmise või tumeda röstiga kohvioad. Mõned kohvitootjad lisavad lausa pakile märke, et kohvioad on röstitud spetsiaalselt espressomasinatele või automaatsetele kohvimasinatele.

Kohvi on palju erinevaid sorte, aga kõige populaarsemad on need kolm: Araabika, Robusta ja Libeerika.
Araabika:
Araabika kohvipuid on palju keerulisem kasvatada kui Robusta või Libeerika omasid. Nad on väga tundlikud külmale ja temperatuurimuutustele, ning vajavad varju ning kõrgemal kasvamist. Sellegipoolest on maitsepaleti kõige rikkalikuma meki eest vastutav just küps Araabika. Araabika alamliike on väga palju, ning kõigil neil on omad iseloomujooned. Selles oas domineerib magus ja hapu - puuviljad ja marjad.
Robusta:
Robusta kohvipuud ei ole nii tundlikud kui Araabika. Nad on vastupidavamad kliimamuutustele ja pestitsiididele. Lisaks on neid lihtsam ja soodsam kasvatada. Maitsepalett on kitsam kui Araabikal, küll aga on Robustas kaks korda rohkem kofeiini. Pigem kasutatakse seda segudes ja harvem eraldiseisvalt. Robusta pakub kohvisegus rikkalikku täidlust, suuremat kofeiinisisaldust ja mõrusust. Domineerivad on mõrkjad ja intensiivsed maitsenoodid.
Libeerika:
Libeerika on üks väikseima populaarsusega kohviliike, sest tal puuduvad Araabika ja Robusta sarnased maitsenüansid. Libeerikat kasutatakse lahustuva kohvi valmistamiseks.
Kuidas eristada Araabikat, Robustat ja Libeerikat?
Araabika, Robusta ja Libeerika oad erinevad teineteisest välimuse poolest. Araabika oad on ovaalse kujuga ja nende keskmine pragu on laineline. Robusta oad on ümmargused, väiksemad ja keskmine pragu on sirge. Libeerika oad on Araabika ja Robusta omadest palju suuremad.