Kuidas eristada head kohvi halvast? - Kohvisemu

Kuidas eristada head kohvi halvast?

Harder
Lood
#Hea kohv

Tihti mõtleme, et üks kohvisort riiulil on parem kui teine. Kuid kas olete mõelnud, mille põhjal me selle otsuse teeme? Hinna? Maitse? Pakendi välimuse? Või võib-olla puhtalt imidži põhjal, mida kujundavad nutikad turundusinimesed ja mis ei pruugi tegelikkusega kokkugi minna? Arutagem täna, mis HEA kohv tõeliselt on ja kuidas seda kehvematest sortidest eristada.

Esmamulje on olulisem, kui arvata võiks

Just nagu inimeste puhul, tekib meile esmamulje välimuse põhjal. Kohviubade puhul siis täpsemalt kohvi pakendi põhjal. Seda tuleks põhjalikult uurida ja püüda leida infot mõne põhipunkti kohta:

Kohvi päritolu

Kohvi kasvatamise regioon ja/või istandus peaksid olema hea kohvi pakendile märgitud. Täpselt nagu veini puhul, on kohvil olenevalt regioonist spetsiifilised maitseomadused (näiteks Lõuna-Ameerika kohvisid peetakse klassikalisteks, Aafrika kohvid on tihti magusamad ja puuviljasemad, Aasia omad tummisemad ja raskemad). Seda peaks kohvi valimisel silmas pidama.

Röstimiskuupäev

See on lihtsaim punkt selles nimekirjas – mida vähem aega on röstimisest mööda läinud, seda parem kohv, kuna seda paremini on siis säilinud selle kohvi omadused. Üldiselt ollakse arvamusel, et ideaaljuhul võiks kohv olla röstitud mitte rohkem kui 2 nädalat tagasi. Vanemad röstid ei tapa, küll aga võib olla keerulisem tunda neid õrnu karamelli või šokolaadi noote. Peaksite ka veenduma, et pakend on õhukindel, kuna see aitab säilida ubade värskusel.

Röstimisaste

Hele. Sel moel röstitud oad säilitavad kõige suurema osa oma loomulikust maitsest ja kofeiinisisaldusest. Oad on helepruunid ning neil ei ole õlide jääke.

Keskmine. Sel moel röstitud oad lubavad tunnetada antud kohvisordile spetsiifilisi maitseid ja aroome, kusjuures maitse on veidi intensiivsem (kangem) kui heleda rösti puhul.

Tume. Tumeda röstiga oad on mõrudad ja samas väga vähese happesusega. Selle rösti puhul kaob enamus kohvisordi loomulikust maitsest, seega tumeda röstiastmega oad kipuvad maitseomadustelt olema üksteisele väga sarnased.

Õhuventiil

Paljud inimesed arvavad, et väike auguke kohvipakendil on selle jaoks, et kohvi lõhna tunda, kuid tegelikult on see õhu väljalaskmiseks. Värskete ubadega toimub looduslik oksüdeerumine, mille käigus tekib palju süsihappegaasi, seega ühesuunaline õhuklapp aitab tekkinud gaasil pakendist väljuda ning päästab selle eest, et kohvipakk teil riiulis plahvataks. Heade kohviubade pakendil peaks vastav ventiil alati olemas olema. Kuna ventiil on ühesuunaline, ei pääse selle kaudu paki sisse ka hapnikku, mis ubade vananemist kiirendaks.

Kõik algab oast

Kui räägime heast kohvist, tähendab see paratamatult ka seda, et me räägime kohviubadest. Ei ole vajadust teaduslikke katseid teha, et kindlaks teha hea kvaliteediga ja värskeid ubasid. Nende põhiomadusi saab hinnata ka lihtsalt palja silmaga (või ninaga). On oluline märgata järgmisi asju:

Lõhn. Värsketel kohviubadel on alati intensiivsem ja meeldejäävam aroom.

Välimus. Hea kohvi pakendist peaksite leidma sarnase suurusega terved kohvioad ilma lisafragmentideta. Õliselt läikivad kohvioad on tavaliselt märk sellest, et kohv on värskelt röstitud. Kuid siin on oluline meelde jätta, et heledama röstiga ubadel on loomulikult vähem õlisid ja tumedama röstiga oad seevastu on õlisemad, seega see reegel ei pea alati paika.

Kui tahate kontrollida, kas teie kohviubade tarnija ei hoople liialt ubade värskuse koha pealt, saate teha väikese eksperimendi. Lihtsalt pange oad õhukindlasse kotti ja jätke need sinna ööseks. Kui hommikuks on kott õhku täis – siis on oad värsked. Kui kotti õhku ei teki, siis on halvad uudised – need oad on oma parimad päevad juba minetanud ja tõenäoliselt ei ole enam nii maitsvad, kui võiksid olla.

Pange oma maitsemeeled tööle

Muidugi on lihtsaim vastus see, et parim kohv on see kohv, mis TEILE kõige enam meeldib. Kuid kui tahate kohvi hinnata nagu tõeline ekspert, peaksite keskenduma põhiomadustele, mille omavaheline harmoonia ja tasakaal kombineerubki parimaks maitseks:

  • Keha (või täidlus). Kohv võib olla kerge ja vesine või vastupidi – raske ja täidlane.
  • Happesus. See omadus defineerib tasakaalu magususe ja hapususe vahel. On oluline meelde jätta, et kõrgema happesusega kohv ei pruugi alati ilmtingimata halb olla.
  • Maitse ja aroom. See on ilmselt kõige subjektiivsem osa terves maitsmisprotsessis, kuna igaüks meist valib lemmikmaitseid erinevalt. Kuid hea kvaliteediga kohv on eelkõige tasakaalus, seega ei tohiks üldjuhul ükski maitse olla eriliselt domineeriv, jättes kõik teised maitsenüansid varju.
  • Järelmaitse. See on maitse, mis jääb suhu peale kohvi joomise lõpetamist. Oluline on ka see, kui kauaks see maitse suhu jääb.

Neid nõuandeid järgides saate järgmine kord kohvi ostes müügiesindajatele palju suuremat peavalu tekitada. Kuid ärge muretsege – kohvi suhtes valiv olemine ei ole üldsegi halb asi. 😉

Kui selle postituse lugemine äratas teis kohvijanu, tulge vaadake meie riiulid ja sortiment üle. Olen kindel, et leiate sealt endale midagi sobivat!