Peenelt siidise piimavahuga latte või klassikaline, naturaalselt magus ja ideaalselt kreemine cappuccino – neile kahele naudingule on lausa võimatu vastu panna. Enamik meist eelistavad piimaga kohvijooke kohvikus või restoranis nautida, jättes nende jookidega seotud arvukate nüansside õppimise baristade hooleks. Sellegipoolest võid end aeg-ajalt leida mõttelt, “Kas mul oleks võimalik ka kodus olles mugavalt latte või cappuccino jaoks piima vahustada?”
Selles postituses avaldame me piimavahu ja kohvi vahelise sõpruse tagamaid, tutvustame sulle klassikalisi piimaga kohvijookide retsepte ja räägime, kuidas valida oma vahumütsiga jookidele parimat piima. Lõpetuseks demonstreerime kõige populaarsemaid koduseid vahustusmeetodeid: alustades lihtsaimatest, ning lõpetades keerukamatega, mis nõuavad oskusi ja järjepidevat harjutamist. Oleme ette valmistanud ka mõned harjutused, mis julgustavad sind lattekunsti proovima! Loe see postitus läbi, kääri käised üles, ning hakka pihta – magus, ja siidiselt kreemine piimavaht on iga pingutust väärt!
Piimavaht ja Kohv: 20nda Sajandi Leiutis
Kuigi kohvi ja piima kombinatsioon on tänapäeval äärmiselt tavapärane, ei ole see alati nii olnud. Esialgu, kui kohv Araabiamaades tuntust hakkas koguma, väärtustati seda just tema intensiivse maitse tõttu. Kui kohv jõudis 17ndal sajandil ka Euroopasse, hakkasid inimesed seda piimaga segama. Seda ilmselt Eurooplase maitsemeele tõttu, mis pole tugevalt vürtsikate maitsetega harjunud – intensiivse maitse pehmendamisel tuli appi piim. Oluline on tähelepanu juhtida asjaolule, et tegemist oli tavalise piimaga – mitte piimavahuga. Viimane jõudis kohvijoojate harjumustesse alles hiljem.
Nagu enamik kohviga seotud leiutisi, ulatuvad ka vahustatud piima juured just Itaaliasse. Esimesena tutvustas 1938 aastal seda meile Milano kohvikupidaja Achille Gaggia. Olles oma espressomasinat veidi täiustanud, hakkas ta pakkuma klientidele võimalust maitsetada oma kohvi sooja, kergelt vahustatud piimaga (tavalise külma piima asemel).
Aasta hiljem algas Teine Maailmasõda, mis aeglustas piimaga jookide populaarsuse tõusu – sellegipoolest algas pärast sõja lõppu Itaalias cappuccino ajastu. Sealt said alguse piimaga kohvijookide traditsioonid ja reeglid – kuidas ja kus peaks neid valmistama ja tarbima. Enamik neist on tänapäevani relevantsed. Itaalias näiteks tarbitakse cappuccinot kuni kella 11ni hommikul. Peale seda kellaaega tassikese tellimine on justkui pitsa peale ketsupi küsimine, või spagettide pooleks murdmine enne keetmist! Kuigi enamik selliseid rangeid juhiseid piirdusid Appeniini poolsaarega, siis retseptid ise – nt. kohvi ja piima vahekord või piimavahu tekstuur – muutusid rahvusvahelisteks standarditeks.
Kohv Piimavahuga: Põhilised Retseptid
Suurim enamik meist on tuttavad populaarsete piimaga kohvijookide nimedega – cappuccino, latte, espresso macchiato… Sellegipoolest on harv juhus leida kedagi, kes päriselt nende jookide erinevusi teab. Kõik need joogid on espressol põhinevad, ainus vahe peitub piimas. Neid jooke eristab teineteisest piimavahu kogus ja tihedus. Kuigi tänapäeval on piimaga kohvijookide jaoks arvukalt retsepte, keskendume me siin postituses peamiselt just klassikalistele variantidele.
Cappuccino
Eelnevalt sai juba mainitud, et enamikele Itaallastele on cappuccino eksklusiivselt vaid hommikujook, mida peale kella 11 enam ei tarbita. Sellegipoolest on see erakordselt populaarne ülemaailmne terve päeva jooksul tarbitav jook. Cappuccino fännide sõnul on piima ja kohvi vahekord selles joogis absoluutselt ideaalne.
Cappuccino koosneb kolmest komponendist, millest igaüks jooki ühe kolmandiku võrra mõjutab. Kui soovid soetada ideaalse tassikese cappuccinot, vali selline, mille üldist mahutavust saab kolmeks jagada: üks espressole, üks kuumale piimale ja üks piimavahule. Korrektne cappuccino serveerimise temperatuur on kuni 65 °C. Kui kavatsete valmistada selle joogi klassikalist versiooni, tuleb meeles pidada, et piimavahu ümber peaks olema kohvi ring – see aitab kolme komponenti iga sõõmuga võrdselt nautida. Kangema kohvi austajad kasutavad ka topelt portsjoni espressot, kuigi see mõjutab tegelikult ka traditsioonilist tasakaalu. Sellegipoolest, kui soovite, et espresso täidlus läbi maheda piimakuhja teieni jõuaks, on see ainus viis seda saavutada.
Latte
Järjekordne Itaallaste hommikujook, mille maitse muudab mahedamaks suurem kogus piima. Latte koosneb espressost, peaaegu tervest klaasitäiest soojast piimast ja sentimeetrisest piimavahukihist. Seda peaks serveerima 70 °C juures. Kõrgeima kvaliteediga latte peaks alati ka piimavahust joonistusega kaunistama (hiljem proovime ka seda õppida!).
Latte macchiato
See on variatsioon klassikalisest lattest – retsept ja koostisosad on identsed lattega, kuid latte macchiato puhul kallatakse enne tassi piim, ning siis espresso. Selle tulemusel püsib joogi pealispind valge, ning ei segune kohvi crema’ga. Selle tõttu võib latte macchiato tavalise latte kõrval veidi lahjem tunduda.
Espresso macchiato
Veel üks klassikaline Itaalia retsept. Itaalias tähendab macchiato “märgistatud”. Selle joogi puhul on espresso märgistatud mõne lusikatäie piimavahuga, mis täiustab seda jooki meeldiva magususega. Kui soovid espresso macchiatot proovida, valmista espresso portsjon, kalla see tassi, ning lisa sinna keskele mõni lusikatäis piimavahtu. Crema peaks külgedele liikuma, ning cappuccinole sarnaselt tassi ringi moodustama. Muide, sellele joogile viidatakse tihti kui “macchiatole”.
Flat white
Austraaliast ja Uus-Meremaalt pärinev jook on saanud hiliste piimaga kohvijookide peamiseks mängijaks. Selles joogis on kohv ja piim võrdsed partnerid: piima ja kohvi vahekord on 50/50. Eri maailma otstes on sellele joogile loodud arvukalt variatsioone. Sellegipoolest koosneb populaarseim espressost (portsjon võib olla topelt või isegi kolmekordne – põhiline et see täidaks pool tassi) ja kuumast piimast, milles on nii vähe vahtu kui võimalik. Flat white serveeritakse tavaliselt kuni 70 °C juures – sellegipoolest võib see ka kuumem olla, kuna suurem kogus piima jahutab selle nagunii maha. Just nagu latte puhul, kaunistatakse ka flat white kaunite piimavahust joonistustega.
Milline Piim On Vahustamiseks Parim?
Sellel teemal võiks kirjutada terve uurimustöö – ning see pole üldse nali! Kohvigurmaanid, eksperdid ja baristad uurivad erinevaid kohvisorte kõige pisemate detailideni. Nad analüüsivad, kuidas iga sort mõjutab lõpptulemust ning kogu piima vahustamise protsessi. Nad otsivad isegi parimat kohvipiima andvat veisetõugu! See võib kõlada huvitavalt, kuid ilmselt sa ise parimat piimalehma otsima ei lähe – seetõttu pakume hoopis ise sulle peamisi juhiseid:
Rasvaprotsent. Vahustada saab igat tüüpi piima, olenemata sellest kas see on täis-, pool-kooritud-, või kooritud piim – maitse ja tekstuur on neil kõigil aga äärmiselt erinev. Mida vähem on piimas rasva, seda lihtsamalt muutub see vahuks, ning “paisub” korrektselt (selles mängib omavahelist seost vahustamise ajal toimuv valgu ja rasva koostoime). Just seetõttu kasutavad alustavad baristad treeningut alustades pool-kooritud või kooritud piima. Meeleks tuleks pidada, et “kuivema” piima maitse on alati ka veidi “krõbedam”. Täispiima on keerulisem vahustada, kuid selle vaht on alati ideaalselt magus ja meeldivalt kreemine. Suurim enamus professionaalseid baristasid nõustuvad, et parimad tulemused saavutatakse naturaalse täispiimaga (rasvaprotsent 3.5-4% või rohkem). See ei ole nii tervislik, kuid see on erakordselt maitsev!
Proteiin/valk. Piima maitse ja piimavahu tekstuuri eest on vastutav tema rasvaprotsent. Korrektne paisumine tuleneb aga valgusisaldusest – kasutada võiks 3.0 g valku 100 g sisaldavat piima. Õnneks on enamik toidupoodides müüdavaid piimasid sellele kriteeriumile vastavad.
Piima temperatuur enne vahustamist. Enne vahustamist on äärmiselt oluline hoida piima külmkapis (see peaks olema samal temperatuuril ka siis, kui vahustamist alustad). Soe piim lõhustab valke, mistõttu on korrektne vahustamine palju raskem.
Värskus. Mida värskema piimaga on tegemist, seda lihtsam on seda vahustada. Pea meeles, et piima ei tohiks kunagi kaks korda vahustada – see lihtsalt ei muuda mitte midagi (seda seetõttu, et valgud lõhustuvad).
Taimne piim. Piimavahtu võib valmistada ka taimsest piimast, nagu kaera-, soja-, mandli-, kookose-, ja muud pähklipiimad. Mõni neist ei pruugi aga siiski kõige paremat vahtu pakkuda – see pole nii ühtlane ja “püsiv” kui lehmapiimast valmistatud vaht. Baristade sõnul on taimse piima puhul parim valik just kaerapiim: selle rasva ja valgusisaldus on sobiv lehmapiimast vahule sarnanemiseks. Sellegipoolest ei ole taimne piimavaht eriti kauakestev.
Kokkuvõtvalt võid sa piimavahtu valmistada ükskõik millisest piimast – isegi taimne piim pole mingi erand. Erinevus on lihtsalt selle maitses, tekstuuris ja vahu püsivuses. Peamine nipp on kasutada võimalust värsket ja külma (otse külmikust) piima. Kui soovid tunda end, kui tõeline barista, ning proovida ka latte kunsti, vali piim, millel on kõrge rasva ja valgusisaldus. Seda on lihtsam vahustada, ning ka selle tekstuur ja magusus on perfektsed! Ideaalis võiksid valida spetsiaalse barista piima – nüüdseks on nende valik juba küllaltki suur.
Kuidas Kodus oma Kohvile Piima Vahustada?
Nüüd, kui oled tuttav peamiste piimajookide retseptidega, ning ideaalseks vahustamiseks sobiva piima omadustega, või liikuda vahustamise enda juurde. Kuigi parimad tulemused saavutatakse professionaalse auruotsiku abil (sellest räägime selle peatüki lõpus), on ka teisi, lihtsamaid meetodeid, mis nõuavad vähem oskusi. Sellegipoolest aitavad ka need nautida tassikest kohvi, mida katab soe ja pehme piimavaht. Siinkohal vaatleme piimavahuteid ja nende peamisi erinevusi.
Manuaalne Piimavahustaja
Manuaalseid piimavahustajaid on mitut tüüpi – alustame lihtsaimast. See vahustustööriist meenutab sulle kokteili sheikerit. Kalla soojendatud piim sinna sisse, sulge, ning loksuta, kui moodustub vaht. Suurim miinus selle vahustaja juures on fakt, et piim tuleb enne selle vahustamist eelnevalt soojendada. Lisaks sellele ei saa reguleerida piimavahu kogust. Teisalt, selle suurim pluss – seda tööriista võid kasutada ka piña colada või mõne muu lemmiku kokteili valmistamiseks.
Veidi täiustatud versioon manuaalsest vahustajast näeb välja nagu väike võipütt. Kalla piim kannu, ning sulge kaas. Peal on nupp: liiguta seda üles ja alla, mis omakorda võimaldab sul seal sees olevat sõela vahustaja pikkuses liigutada. Jätka tegevust jõuliselt, kuni moodustub vaht. Samal meetodil saad piimavahtu valmistada ka presskannuga. Pea meeles, et kui soovid seda teha, pead kasutama vaid eelsoojendatud piima.
Viimane manuaalne piimavahustaja meenutab elektrilist visplit. Sellist tüüpi vahustaja on varustatud lülitiga, mis võimaldab valida vahustamise kiirust. Eriti mugav on see vahustatud piimakonsistentsi kohandamiseks.
Automaatne Piimavahustaja
Piimavahustajaid on ka automaatseid. Erinevalt manuaalsetest võimaldavad automaatsed kasutada ka külma piima – seade soojendab selle ise. Lisaks sellele võid valida erinevate temperatuuritasemete vahel. Mõned automaatsed piimavahustajad on võimelised lisaks piimavahule ja vahustamata kuumale piimale valmistama ka külma piimavahtu. Viimane neist tuleb kasuks erinevate jääjookide valmistamisel. Kui soetad automaatse piimavahustaja, jälgi kindlasti, et selle kannu saaks nõudepesumasina pesta – see muudab vahustamise palju lihtsamaks.
Piimavahustajaga Täisautomaatne Kohvimasin
Kui oled koduste piimajookide fänn, on integreeritud piimasüsteemiga kohvimasina soetamine äärmiselt hea idee. See aitab sul automaatselt kohvi valmistada. Mõned seadmed võimaldavad sinu lemmikut piimajooki vaid nupuvajutusega valmistada! See kõik sõltub sellest, millise piimasüsteemiga masin on varustatud – seetõttu peab õiget masinat valides seda hoolikalt meeles pidama.
Auruotsik
Mõnedel täisautomaatsetel kohvimasinatel on auruotsik, mis võimaldab kasutajal piima eraldi vahustada, ning valmis kohvile lisada. Kuigi auruotsikuid leiab ka enamikest kohvikutest, on täisautomaatsed kohvimasinad varustatud vähem võimsamatega, mistõttu ei saa vahustamist täielikult kontrollida. Hoolimata faktist, et seda tüüpi auruotsik ei võimalda sul piimavahu kogust ja tekstuuri reguleerida, on see siiski võimeline valmistama kerget ja sooja piimavahtu, mis on ideaalne tassikeseks cappuccinoks.
Pool-automaatne piimavahustaja
Täisautomaatne kohvimasin võib olla varustatud ka pool-automaatse piimajookide valmistamiseks mõeldud süsteemiga. Sellised masinad vahustavad piima automaatselt: sisesta piimavoolik piimapakki või kannu, ning masin laseb vahustatud piima otse sinu tassi. Aga seal on konks! Süsteem ei ole ühendatud kohviväljastusega, mistõttu pead piimavahu ise kohvile lisama, või siis kohvi otse vahustatud piima otsa valmistama. Pool-automaatne piimavahustaja on ideaalne lahendus neile, kes ei joo tihti piimajooke, kuid soovivad siiski vahel neid mugavalt valmistada
Automaatne piimavahustuse süsteem
Need, kes hindavad mugavust ja maitsvaid piimavahuga kohvijooke, peaksid valima automaatse piimasüsteemiga täisautomaatse kohvimasina. See võib olla varustatud nii integreeritud piimaanuma kui ka piimavoolikuga, mis on kohvitiladega ühendatud. Sellised kohvimasinad on võimelised valmistama arvukat hulka piimaga jooke – cappuccinost latte macchiatoni – vadi nupuvajutusega. Aga kuidas on selle piimavahu kvaliteet?
Siinkohal on eriti väljapaistvad Šveitsis valmistatud JURA kohvimasinad. Nende valmistatud piimavaht on sama maitsev, nagu professionaalse barista oma. JURA insenerid on leidnud lahenduse tüüpilisele piimasüsteeme mõjutavale probleemile, mille on liiga tükiline piimavaht. Probleemi lahendasid nad nö “peene vahu tehnoloogia” abil. JURA toodetud masinad kasutavad mitmest erinevast osast koosnevat vahustajat – esiteks segatakse piim õhuga, millest moodustub vaht. Järgmiseks eemaldatakse rõhu abil piimamullid, mille tulemusel valmib erakorselt peenekoeline, ühtlane ja sametine vaht. Just seda teevad ka baristad, kui nad piima vahustavad. Sellist vahtu on võimalik kaunistada ka šokolaadi või muude lisanditega.
Veel üks oluline eelis JURA kohvimasinate puhul on fakt, et kui oled valmistanud ideaalse tekstuuriga, imeliselt magusa piimavahu, ei ole vaja veeta tervet tundi, et raskesti ligipääsetavatelt piimasüsteemi osadelt piima jääke pesta. Seda seetõttu, et JURA kohvimasinate piimasüsteem on lihtsasti ligipääsetav, ning varustatud integreeritud automaatsete programmidega loputuseks ja piimasüsteemi puhastuseks.
Niisiis, kui naudid piimaga jooke, ning soovid neid eriti kiirelt ja lihtsalt valmistada, usalda meid: JURA kohvimasinaga teed sa õige valiku.
Kuidas Automaatse Vahustussüsteemiga Ideaalset Piimavahtu Valmistada?
Esiteks peaksid veenduma, et su piim on alati külm (külmiku temperatuuril) – see aitab vältida piima üle kuumutamist, mulle, mõrusust ja kõva vahtu.
Teiseks – kuigi vahustada saab edukalt erinevat tüüpi piimasid, vali kõrgema rasvaprotsendiga variant (2.5–3.5%) – nii saad tõeliselt maitsva ja naturaalselt magusa vahu.
Kolmandaks tuleb mainida, et kuigi iga piimaga joogi valmistamisel on täisautomaatse masina tootjad juba retsepti eelseadistanud, ei tohiks karta erinevate koguste ja temperatuuridega eksperimenteerimist ja mängimist, et oma maitsele parim leida (muide, mõned JURA kohvimasinad võimaldavad kasutajal valida lausa 10 erineva piima ja piimavahu temperatuuri hulgast). Kui sa tulemusega rahul ei ole, saad alati tehase seadeid taastades kõik algretseptid tagasi.
Professionaalne Auruotsik
Lõpetuseks räägime ka vahustamise tööriistast, nimega professionaalne auruotsik. Selliseid leiab pool-automaatsete kohvimasinate küljest. Peaaegu igal tippklassi kohvikul on üks, kuid ka paljudel amatöör-baristadel, kes espressomasinat omaenda kodus kasutavad (loe parimate poolautomaatsete kohvimasinate kohta siit). Need auruotsikud on erakordselt võimsad, ning väljastavad auru 120 kraadi juure (sellest temperatuurist sõltubki auru tugevus). Olenevalt mudelist võib auruotsik olla vähemate või rohkemate aukudega. Mida rohkem on selles auke, seda lihtsam on vahustusprotsessi kontrollida (see number ei tohiks aga olla üle nelja). Selline seade võimaldav sul saavutada piimavahu, mis on igas mõttes ideaalne – nii maitse kui ka tekstuuri osas. Sellegipoolest peab selle kõige õnnestumiseks käised üles käärima, ning korralikult harjutama (ning protsessi käigus liitri või kaks piima raiskama!).
Kuidas Professionaalse Auruotsikuga Professionaalse Barista Kombel Piima Vahustada?
Mõned Vormel 1 fännid ei suuda siiani kokkuleppele jõuda, kas vastutus erakordsete tulemuste eest läheb autole või juhile.
Sarnaselt sellele küsitakse tihti ka kohvimaailmas, kas ideaalne piimavaht on tõesti baristade saavutus – või sõltub see kõik barista poolt kasutatud kohvimasinast.
Kui peaksime ühe valima, siis ikkagi esimese. Piisava kogemusega saab ka lihtsaima masinaga erakordset piimavahtu valmistada, mis on teistest maitstud piimavahtudest peajagu üle. Niisiis, kuidas saad sa õppida professionaalsele baristale sarnaselt piima vahustama?
Enne piima vahustamisega seotud sammude juurde liikumist tuleks rõhutada, et selles protsessis on 3 peamist etappi:
Piima soojendamine. See etapp toimub tegelikult kogu vahustamisprotsessi jooksul. Piima temperatuuri ei tohiks aga lasta üle 65 °C. Kui see piir on ületatud, kuumeneb piim üle – selle tulemusel kaob magusus ning tekstuur. Pea meeles: piima vahustamisel on su aeg alati piiratud!
Vahu moodustumine. Vahu moodustumiseks peaks piima sisse laskma õhku. Seda saab teha, kui asetad auruotsiku augud piima pinnale. Cappuccino jaoks on vaja rohkem vahtu, mistõttu tuleks otsikut hoida seal 3 sekundit. Latte puhul on 1.5 sekundit piisab. Flat White puhul tuleks piirduda vaid mõne auruotsiku “susinaga”.
Tekstuur. Peale vahu loomist peaks ülejäänud kahe kolmandikuga protsessit mulle piima sisse segama (see toimub siis, kui piima keskele tekib pööris). Lõpetuseks muutuvad mullid väga väikseks, ning praktiliselt nähtamatuks. See ongi saladus kerge, ühtlase ja ideaalselt sametise piimavahu jaoks.
Suurimad piima vahustamise vead tekivad siis kui, luuakse liiga palju vahtu, et mitte piima üle kuumutada, või kuumutatakse piim üle liiga rohke vahu loomise hirmus. See on aga ainult harjutamise küsimus, mistõttu tasub korduvalt proovida!
Juhised: Cappuccino, Latte või Flat White’i Jaoks Piima Vahustamine
Kalla külm piim roostevabasse kannu, kuid ära ületa tila alumist otsa (piim vajab paisumiseks ja vahtu minekuks ruumi). Kasutatava kannu suurus ja piima kogus olenev planeeritava piimavahu kogusest. Õppimise eesmärgil soovitame proovida 500 ml või suurema kannuga, et enne maksimaalsele temperatuurile jõudmist oleks rohkem aega.
Nipp: et vältida piima raiskamist, soovitame kasutada vett, millele lisatud tilk nõudepesuvahendit. See lahus on õppimiseks väga hea asendus!
Enne alustamist peaks auruotsikust väljutama kõik seal oleva jääkvee.
Sisesta otsik piima sisse nii, et see toetuks mugavalt vastu tila, kuid ei liiguks küljelt küljele. Kalluta veidi küljele. Auruotsiku ots peaks olema piima sees.
Ava aurukraan, ning vabasta täisvõimsusel aur.
Peatselt pärast seda liiguta kannu madalamale – auruotsikus olevad augud peaksid asetuma piima pinnale. Kui kuuled susinat, tähendab see et piim vahustub. Vahusta veel 3 sekundit (cappuccino jaoks), või 1.5 sekundit (latte jaoks) – flat white puhul piirdu vaid mõne susinaga.
Tõsta kann uuesti üles (umbes 1 cm otsikust peaks olema sel hetkel piima sees). Hoia auruotsikut nurga all – see aitab luua keerise, ning segada omavahel vahu ja piima. Sel viisil saad täidlaselt kreemise massi.
Kui hakkad peopesas soojust tundma, läheneb piim 55 °C (esialgu on hea kasutada termomeetrit). Peale paari sekundit sulge aur. Nüüd peaks piima temperatuur olema 60–65 °C. Ära seda taset ületa – sellest sõltub sinu piimavahu maitse ja magusus.
Kui auru välja lülitad, sisesta otsik sügavamale piima sisse, et vältida juhuslikku suurema vahukoguse tekitamist.
Pane kann mõneks sekundiks kõrvale, et alles jäänud mullid väiksemaks muutuks. Nüüd muutub piim ütlaseks – just see peabki juhtuma. Seda pausi saad kasutada auruotsiku puhastamiseks.
Liigu piima juurde tagasi: keeruta seda õrnast anumas ringi, kuni selle pealispind saavutab ühtlase sära.
Kalla piim tassi:
Cappuccino: hoia espressoga tassi nurga all ja kalla tassi nii vaht kui ka piim – vaid ühe kiire liigutusega. Selle tulemusel valmib ühtlane, viskoosne ja läikiv jook. See peaks olema mullieta, kuid vaht ei tohiks liialt vedelikust eristuda. Sõõmu võttes peaks see sisaldama samas koguses vahtu ja vedelikku.
Latte/flat white: kalla piima mööda tila peenikese joana. Nüüd võid proovida ka latte kunsti teha – kohe avaldame ka selle saladused!
Latte Kunst: Piimavahuga Joonistamine
Termin “latte kunst (latte art)” on kasutusel piimavahuga joonistamise puhul. Nii imelik kui see ka poleks, levis see paljudes riikides just täpselt 1990ndatel. Sellegipoolest tegi selle kunstivormi populaarseks David Schomer – nagu paljud kohvimaailma “leiutajad”, kasvatas ka tema üles Seattle’is (USA).
Kuigi moderne latte kunst sisaldab endas erinevaid tehnikaid ja konkreetsetele piltidele vastavaid elemente, on seal siiski kaks peamist põhimõtet. Piimavahuga joonistades peaks tassi jagama kaheks mõtteliseks eraldi osaks: üks, mis on sulle lähemal, ning teine, mis sinust kaugemal. Joonistamist võib alustada mõlemast otsast – muu on aga ainult kujutlusvõime ja harjutamise küsimus.
Enne alustamist peaksid veenduma, et sinu vahustatud piim on ideaalse konsistentsiga, ning tass piisavalt suur kogu joonistuseks vajaliku piima mahutamiseks. Kui piima konsistents on õige, märkad sa vedelikku sisse kallates kohvi pinna ühtlustumist – peene joana peaks kallama just nendele kohtadele, mis on tumedamad. Kui see on tehtud, ning sobiv kogus piima lisatud, madalda kannu: nüüd näed, kuidas pruunile kohvi pinnale lisandub valge vaht. Joogiga segunemise asemel püsib see pinnal, moodustades protsessi käigus kauneid ornamente.
Niisiis, kuidas muutuda tõeliselt latte kunstnikuks, kelle joonistusi hindavad nii modernse kunsti austajad, kui ka inimesed, kes oma igapäevasesse rutiini vaheldust tahavad? Kui soovid ennast ise üllatada, mitte baristadel seda teha lasta, õpi selgeks peamised latte kunsti joonistused. Lisaks su enda tuju tõstmisele teeb see ka sinu lähedased rõõmsaks!
Nipp: täpselt nii, nagu sa õppisid tavalise veega vahustama, peaks ka latte-kunstniku karjääri alustades kasutama vett, kannu ja tassi. Tee niimoodi seni, kuni oled kindel, et juhid kogu kannust tassi kallamise protsessi (e. kiirust ja käe liikumist).
Südame joonistamine
- Alusta joonistamist endale lähemast otsast. Esmalt kalla piima, seejärel pane kann kohvi pinnale lähemale. Nüüd peaksin nägema õunakujulist moodustist.
- Jätka piima kallamisega, kuni tass on peaaegu täis.
- Protsessi lõpus tõsta kann veidi kõrgemale, muuda piima juga veelgi peenemaks, ning joonista triip läbi õunakujulise moodustise
Tulbi joonistamine
- Alusta südame joonistamist — sel korral lase suure õunakujulise moodustise asemel tekkida hoopis väiksel õunal. Tõsta kannu veidi kõrgemale. Samasuguse liigutusega saad õunakese teisele poole tassi lükata, ning veel ühe sellise luua, mis on veelgi väiksem.
- Proovi luua nii palju õunu, kui võimalik (hoia need teineteisest eemal – muul juhul tekivad hoopis poolringid).
- Kui tassi rohkem õunu ei mahu, tõmba neist läbi triip – justkui joonistaksid südant. Siin ongi sinu tulp!
Roseti joonistamine
- Alusta joonistamist kaugemal olevast küljest.
- Kui kogu piim on lisatud, ning sa näed kohvi pinnale tekkivat vahtu, liiguta kannu edasi enda poole liikudes vaikselt ka küljelt küljele.
- Kui jõuad tassi ääreni, tõsta kannu, ning joonista peene ja nõrga joaga joon. Selle tulemusel moodustub elegatne sõnajala leht, teisisõnu rosett.
Lõpetuseks…
Kui oled piimaga kohvijookide fänn, ning piimavaht on sulle oluline, võta sobiva kohvimasina või vahustusmeetodi valimisel arvesse kõiki selles postituses välja toodud nüansse. Kui tunned siiski teatavat segadust, võta meie ühendust meie KohviSemu konsultantidega – nad aitavad sul meeleldi parima kohvimasina või piimavahustuseks mõeldud abimehe valida. Loomulikult soovitame ka maitsvaid kohvisid, mis siidise piimavahuga imehästi kokku sobivad!
