Kofeiinivaba kohv on hiljuti aina rohkem tähelepanu saanud - sellegipoolest ei jää meile märkamata usaldamatuse ja kahtluse vari, mis sellega koos liigub. Inimesed ütlevad tihti “kofeiinivabal kohvil pole ilmselt mingit maitset”. Teised kurdavad jällegi “kes teab, kuidas see kofeiin sealt eemaldatud on”, ning arvavad et “ilmselt on see kemikaalidega täidetud, mis sinu tervisele head ei ole”. Mõned arvavad isegi et “kas see on päriselt kofeiinivaba” või väljendavad kahtlust - “kas sellist tüüpi kohvi üldse saab hästi maitseda”…
Olles selliste vaadetega ikka ja jälle silmitsi seisnud, oleme lõpuks otsustanud need müüdid kummutada, ning teemasse sügavamalt süveneda. Proovime lõplikult välja selgitada, kas kofeiinivaba kohv võib pakatada kvaliteedist ja imelistest maitsetest! Samal ajal arutame ka detaile, mida peaks õige kofeiinivaba segu valimisel kindlasti arvesse võtma.
Mis on Kofeiin?
Kofeiinivaba kohv aitab meil nautida armastatud kohvimaitseid ilma kofeiini efekti tundmata. Kofeiin on mõru, lõhnatu ja valge stimuleeriv aine, mis sisaldub tavaliselt pähklites, seemnetes ja lehtedes, mida sisaldavad enam kui 60 erinevat Aafrikas, Ida-Aasikas ja Lõuna-Ameerikas kasvavat taime. Mõned enim tuntud kofeiini sisaldavatest taimedest on:
- Kohvioad
- Teelehed
- Kakao-oad
- Koolapähklid
Kofeiinil on aga mitmeid kasulikke tervislikke omadusi (nendest saad rohkem lugeda siin), ning sellel on ka mitmeid erinevaid kasutusviise. Kofeiini sisaldavad nii kohv, kakao, šokolaadijoogid, koola, energiajoogid, šokolaad, kui ka arvukad toidulisandid ja ravimid. Enne kui hakkad muretsema, tuletame meelde, et inimestel on kofeiini osas tegelikult äärmiselt kõrge tolerantsus. Tervete täiskasvanute jaoks on maksimaalse soovituslik kofeiinitarbimine lausa 400 mg - see võrdub 4 tavalise (240 ml) tassi filterkohviga. See on küllaltki korralik, kas pole?
Kes Peaksid Oma Kofeiinitarbimist Piirama?
On mõningad inimesed, kellel soovitatakse oma kofeiinitarbimist rohkem piirata, või ka sellest täielikult loobuda. Sellistesse inimgruppidesse kuuluvad naturaalselt kofeiinitundlikumad inimesed, näiteks rasedad naised, ärevuse all kannatavad või kõrge vererõhuga inimesed, ning need kellel on uneprobleemid, südame-, või seedimisega seotud haigused, ning vahel ei sobi ka teatud ravimid kofeiiniga kokku.
Kui oled juba oma igapäevase limiidi juba ületanud, kuulute ka sellesse gruppi! Oleme kõik seal olnud, kui hakkad järgmist tassi haarama, ning mõistad et see on juba viies, kuues või isegi seitsmes tass. Kiire südame pekslemine ja värisevad käed saavad ühtäkki loogilise põhjenduse…
Sellegipoolest on meil häid uudiseid: kofeiini vältimiseks ei pea tassikesest kohvist loobuma!
Kofeiinivaba Kohv: Mis See Siis Tegelikult On?
Tänapäeval on teadlasi, kes on aktiivselt seotud katsetega kasvatada kofeiinivabu kohviube - sellest olenemata kasvatatakse tänapäeval suures enamuses siiski kofeiinist pakatavaid kohviube. Kofeiinil on üks tähtis ülesanne: ta aitab kohvipuudel pestitsiididega võidelda. Niisiis, praegusel kujul (võibolla peame seda definitsiooni tulevikus muutma) on kofeiinivaba kohv selline, millest on kofeiin ühel või teisel viisil eemaldatud.
On huvitav ära märkida, et kofeiinivaba kohvi ajalugu astus alles hiljuti teise sajandisse. Just nagu enamik olulisi leiutisi, leiti ka see ühe õnneliku mehe poolt kogemata. 1093 aastal võttis Saksa kohvikaupleja Ludwig Roselius sadamas vastu oma tavapärast suurt kohvitellimust. Tema õnn oli kahjuks üürike, kui ta avastas, et kohutav torm oli tema väärtuslikud kohvioad reisi jooksul läbi leotanud. Esmalt soovis ta neist koheselt vabaneda, kuid otsustas siiski neile teile võimaluse anda: ta pesi oad puhtaks, ning röstis need ära. Tulemus oli üllatav: valminu kohv maitses nagu tavaline kohv, kuid selle stimuleeriv efekt oli kadunud.
Pärast mitmeaastast eksperimenteerimist patenteeris Roselius 1906 aastal esimese tööstusliku kofeiinipuhastus-tehnoloogia. Selles protsessis kasutati soolalahust ja keemilist lahustit nimega benseen. Samal aastal hakkas Ludwig üle terve USA kofeiinivaba kohvi tootma: seda müüdi Sanka nime all, ning tänu selle joogi laialdasele reklaamile ei läinud kaua, kui sellest sai uus trend. Tänapäeval on see kofeiini eemaldamise meetod mitmete teistega asendatud: kahjuks leiti benseeni seest lõpuks ohtlikke kantserogeene. Võibolla see just seda tüüpi kohvi maine rikkuski? Ajad on aga tänaseks teised, ning kofeiini eemaldamise tehnoloogiad on sellest ajast alates väga palju muutunud.
Kofeiini eemaldamise meetodid: Milline on parim?
Tänapäeval puutud kokku ilmselt ühega neist kolmest kofeiini eemaldamise meetodist: lahustamisel põhinevad protsessid (nendes võidakse kasutada metüleen-kloriidi ja etüül-atsetaati), kuulsain Swiss Water meetod, milles kasutatakse vett vett ja rohelise kohvi ekstrakti, või kõige uuem meetod - süsihappegaasi (CO2) kasutamisel põhinev kofeiini eemaldamine. Enne, kui hakkame kõiki neid tehnoloogiaid detailselt võrdlema, toome välja nende peamised sarnasused:
- Kofeiin eemaldatakse alati rohelistest (röstimata) kohviubadest.
- Suurim katsumus on eraldada kofeiini molekulid nii, et ülejäänud keemilised ühendid jääksid puutumata. See ei ole kerge ülesanne, ning kuna kohvist on võmalik leida üle 1000 sellise ühendi, olles igaüks omamoodi valmis kohvi maitse ja aroomi eest vastutav.
- Kofeiin on vees lahustus, mistõttu kasutab iga kofeiini eemaldav moodus vett ühel või teisel viisi. Vesi üksinda ei ole aga piisav, sest ka teised osakesed on vees lahustuvad. Selleks et kofeiin neist osakestest eemaldada, on vajalikud teatavad lisaained.
Lahustid
Selle meetodi kasutamisel aurutatakse või leotatakse rohelisi kohviube esmalt vees, et aidata neil kofeiini veelgi lihtsamalt vabastada. Seejärel eemaldatakse kofeiin ubadest otseses või kaudse meetodiga. Otsene meetod sisaldab endas ubade lahusesse panekut, et kofeiin aja möödudes eemalduks. Seejärel loputatakse oad vee ja auru abil, ning kuivatatakse, et luua algupärane niiskusesisaldus. Kaudne meetod on aga hoopis teistsugune. Esmalt kallatakse oad vette, ning hoitakse seal seni, kuni vabaneb kõik kogunenud kofeiin. Kofeiini lahustumise käigus lahustuvad ka teised maitsega seotud vees lahustuvad ained. Seejärel eemaldatakse oad veest, ning kofeiin eraldatakse sellest erilise lahusti abil. Pärast seda asetatakse samad kohvioad kofeiinivabasse vette tagasi: see võimaldab ubadel oma originaalsed maitsed uuesti sisse imada - püsides samal ajal kofeiinivabana.
Selle protsessi jal kasutatakse lahustajatena tihtipeale metüleen-kloriidi või etüül-atsetaati. Metüleen-kloriini abil kofeiini eemaldamine on soodsaim variant, kuid samas on see ka kõige vastuolulisem. Ühendkuningriikide Toidu- ja Ravimiamet (FDA) piirab metüleen-kloriidi kasutamist: see aine võib suurtes kogustes põhjustada erinevaid tervisemuresid. Kuigi kofeiini eemaldamises kasutatav metüleen-kloriidi kogus on lubatud normist palju väiksem, ning täiesti ohutu (rääkimata sellest, et ainel endal ei ole mingit võimalust pärast kofeiini eemaldamist kohvi sisse jääda), vaadeldakse seda meetodit siiski kahtlusega. Pea meeles, et kui kofeiini eemaldamise meetodit pakendil märgitud ei ole, on tõenäoline, et selleks on kasutatud metüleen-kloriidi.
Teine populaarne lahusti on etüül-atsetaat. See ortaaniline ühend on etanooli ja äädikhappe segu. Enim kasutatakse kofeiini eemaldamiseks looduslikku etanooli, mida toodetakse suhkruroost. Just seetõttu viidatakse sellele meetodile ka kui “suhkruroo protsessile”, või lihtsalt “naturaalsele protsessile”. Etüül-atsetaat on äärmiselt tuleohtlik, mistõttu on sellega töötamine väga ohtlik.
Swiss Water Process
Kahtlus lahustite ümber kasvas, ning vajadus oli leida parem kofeiini eemaldamise tehnoloogia. Swiss Water tehnoloogia töötati välja 1933 aastal Šveitsis (sealt ka tema nimi). 1980 aastal ehitati Kanadasse, Vancouveri lähedale tehas: just sealt algas Swiss Water tehnoloogia tööstuslik kasutamine. Protsess on algusest peale olnud “100% kemikaalidest vaba”, ning võimeline “säilitama parimaid maitseid”. Seda meetodit hinnatakse tema keskkonnasõbralike oamduste tõttu, mida tõendavad ka ametlikud sertifikaadid.
Kuidas see töötab? Esmalt sisestatakse rohelised kohvioad kuuma vette - see põhjustab omakorda kofeiini ja maitsete lahustumise. Esimene portsjon kohviube, mis on nüüd maitsetud, eemaldatakse veest. Erilise aktiivsöe filtri abil eemaldatakse sellest veest kofeiin. Nii saadakse rohelise kohvi ekstrakt ehk GCE. Uus portsjon kohviube - koos kofeiinisisaldusega - leotatakse jälle selles vedelikus. Kofeiin lahustub, ning maitsed jäävad tänu rohelise kohvi ekstraktile ubadesse alles. Lõpptulemusel eemaldub ubadest 99.9% kofeiini, kuid parimad aroomid ja maitsed säilitatakse maksimaalselt.
See õrn ja peen protsess on mõeldud vaid tipptaseme specialty kohvidele. Naturaalsel viisil on see äärmiselt kulukas, mistõttu on ka selliste kohvide hind veidi kõrgem. Seda tüüpi kofeiinivaba kohvi on lihtne tuvastada: selle pakend on alati märgistatud imekauni Swiss Water Process märgisega. Meie arvates on see märk erakordselt peene kohvi sümbol.
KohviSemu Soovitab:
Kui Palju Kofeiini on Kofeiinivabas Kohvis?
Kas see küsimus kõlab imelikult? Ometi on see täiesti loogiline! Olenemata sellest, kui palju me püüame, ei ole võimalik ubadest iga pisikest kofeiini osakest eemaldada. EL seadus ütles, et kohv on seni kofeiinivaba, kui “kuiva kofeiini sisaldus ei ületa 0.3 massiprotsenti kohvipõhise kuivaine massist”. See tähendab seda, et tänapäeval kasutatav kofeiini eemaldamise meetod peab eemaldama vähemalt 97% naturaalsest kohvis leiduvast kofeiinist.
Standard (240 ml) tass filterkohvi sisaldab umbes 96 milligrammi, 30ml portsjon espressot 63 milligrammi, ning kofeiinivaba kohv vaid 2-3 milligrammi kofeiini. Kui soovid teada, kui palju kofeiini sisaldavad teised kohvid või muud joogid, saad selle kohta lugeda meie blogist Kui Palju Kofeiini On Ühes Tassis Kohvis?.
Kuigi on tõsi, et kofeiinivaba kohv sisaldab mõningal hulgal kofeiini, mõtle sellest nii: et tunda väiksematki stimuleerivat efekti seda tüüpi kohvi juues, peaksid mõõtu võtma 19nda sajandi Prantsuse kirjaniku Honoré de Balzac’iga, kes on tuntud selle poolest, et ta jõi iga päev enam kui 50 tassi kanget Türgi kohvi. Tavalistes tingimustes ei ole aga sinu kofeiinivabasse tassi peidetud kofeiini pärast absoluutselt muretseda. Võibolla siis, kui otsustad Balzac’iga mõõtu võtta…
Maitsev & Kofeiinivaba: On See Üldse Võimalik?
Loomulikult ei taha me öelda, et kofeiinivaba kohv maitseb täpselt samamoodi, kui see, mis on kofeiinist tulvil. See ei ole lihtsalt võimalik: selle stimuleeriva aine mõrkjate osakeste eemaldamine mõjutab maitset, täidlust ja happesust. Sellegipoolest ei püüa me väita, et kofeiinivaba kohv oleks vähem maitsev või maitsetu - kaugel sellest! Viisime mitu korda läbi väikese katse, pakkudes oma kolleegidele ja klientidele kofeiinivaba kohvi, ilma et nad seda ise teaks. Keegi ei saanud meie saladusest enne aru, kui me selle ise avaldasime.
Sellegipoolest ei ole tõeliselt maitsva kofeiinivaba sordi leidmine lihtne ülesanne. Selle taga on mitmeid põhjuseid. Esmalt, üle maailma on palju kohvigurmaane, kes on valmis kohe peale müüki tulekut parimad kohvid endale haarama - need kohvifännid on harva nõus oma lemmikute maitsete juures midagi muutma. Niisiis, selles osas vastab tõele, et tipptaseme kohv ei jõua väga tihti kofeiini eemaldamise protsessini. Teiseks, kofeiinivabu ube on väga raske korrektselt röstida, mis tähendab, et enamik röstikodasid sellist riski võtta ei soovi.
Sellegipoolest on üks faktor, mis seda kõike muudab: nõudlus mitte-stimuleeriva kohvi vastu tõuseb. See kohvi ei tohi olla lihtsalt kofeiinivaba. See peab olema ka maitsev! Seda tõusvat trendi märgates on ka kohvitootjad uue reaalsusega kohanema hakanud. Mõni aasta tagasi oli tipptasemel specialty kofeiinivabade kohvide soetamine peaaegu et võimatu, kuid tänapäeval juba täiesti tehtav. Ühe sellise kohvi leiad sa ka meie valikust: fantastilse Colombia Decaf Excelso kofeiini eemaldamisel on kasutatud Swiss Water töötlusmeetodit, ning see on ka juba mitmete meie klientide seas ülimalt populaarne. Kas sa ei usu endiselt, et kofeiinivabad sordid võivad olla sama maitsvad, kui tavalised? Proovi järgi, ning veendu selles ise!
Millele Tähelepanu Pöörata?
Kofeiinivaba kohvi valimisel jälgi samu detaile, mida võtaksid arvesse ka kofeiiniga sordi soetamisel:
- Päritolumaa. Mida kõrgeima kvaliteediga kohvi kasutatakse, seda peenem ja maitsvam see pärast kofeiini eemaldamist jääb. Kuidas selline kohv ära tunda? Peamine reegel on see: kõrge kvaliteediga sordid ei häbene oma päritolu kohta infot jagamast (sordid, riik, piirkond jne). Mida rohkem detaile kohvi pakendil kirjas on, seda kõrgema kvaliteediga kohviga on tavaliselt tegemist.
- Röstimisaste. Eelnevalt sai juba mainitud, et kofeiinivabade ubade röstimine on tõeline väljakutse - just seetõttu võib juhtuda, et oad on tihti üleröstitud või isegi kõrbenud. See ei tohiks aga juhtuda! Läbipaistmatu pakendi puhul sa küll ube ei näe, kuid tähelepanu tasuks pöörata pakendil olevale röstimisastmele. Väldi kofeiinivabasid sorte, mis on erakordselt tumedaks röstitud.
- Röstimise kuupäev. Mida värskema kohviga on tegemist, seda maitsvam on sellest valminud kohv. See vastab alati tõele nii kofeiiniga kui ka kofeiinivaba kohvi puhul - värskus on muide veelgi tähtsam just kofeiinivaba kohvi puhul, sest see oksüdeerub kiiremini, ning kaotab läbi selle ka oma aroomid ja maitsed kergemini.
- Kofeiini eemaldamise protsess. Loomulikult on oluline ka meetod, kuidas kofeiin on eemaldatud. Oleme ka juba maininud, et tipptaseme kohvide puhul on kofeiini eemaldamise meetod pakendil või kirjelduses välja toodud. Kui võimalik, peaksid alati valima naturaalsed ja kõrgelt hinnatud meetodid - peamiselt Swiss Water või CO2 meetod.
Kokkuvõtteks…
Nagu aru oled saanud, on täiesti olemas maitsvat kofeiinivaba kohvi: sina ülesanne on vaid endale parim leida. Meie arvates peaks kofeiinivabad segud olema sama maitsvad kui nende kofeiiniga vennad - võibolla isegi maitsvamad. Pealegi, kofeiinivabade kohvide fännid otsivadki ainult head maitset. Niisiis, naudi head kohvi - olenemata sellest, kui palju see kofeiini sisaldab!
